ÕPPEKAVA

KINNITATUD
11. 09. 2021

1. Tennisekooli eesmärgid

1.1. Alta Tennisekooli põhieesmärgiks on võimaldada lastel ja noortel õppida tennist mängima. Noorte vaba aja sisustamine huvitava, sportliku, ausa mängu reeglitele rajatud tegevusega, et kasvatada noortes ausust, kohusetunnet, seaduskuulekust jt  positiivseid iseloomuomadusi.

1.2. Lastespordi propageerimine ja populariseerimine.

1.3. Laste ja noorte mitmekülgne kehaline arendamine, tervislike ning sportlike eluviiside kujundamine.

1.4. Laste ja noorte vaba aja sisustamiseks vajalike eelduste tagamine üld-, kutse- ja kõrgkoolidele täiendavate sportimisvõimaluste loomine.

1.5. Noortele sportlike oskuste ning teoreetiliste teadmiste õpetamine.

1.6. Spordis andekate laste leidmine ning nende ettevalmistamine sportlikuks eneseteostuseks ja tipptulemuste saavutamiseks rahvusvahelises konkurentsis.

1.7. Süstemaatiline treening- ja võistluskava järgimine, õpilaste praktiliste ja teoreetiliste oskuste arendamine individuaalselt maksimaalse võimetekohase tulemuseni jõudmiseks.

1.8. Tennisekooli õppe-treeningtöö ning võistlustegevuse korraldamine üldharidus-, kutse- või kõrgkooliõpingute õppetööst vabal ajal, võttes arvesse õpilaste õpingutest ja kutsetööst tingitud päevakava ja koormust.

1.9. Täiskasvanute seas tennise propageerimine ja populariseerimine.

1.10. Täiskasvanute läbi elu kestev õpe.

1.11.Tennisekooli juhtkond ja treenerid tegutsevad koostöös õpilaste ja vanematega.

2. Õpingute alustamise tingimused

2.1. Tennisekooli õpilaseks võetakse vastu selleks soovi avaldanud laps tema vanema või seadusliku esindajaga kirjaliku avalduse alusel vastavalt tennisekooli võimalustele ja tingimustele.

2.2. Õppima võetakse kõik soovijad, kes täidavad õpingute alustamiseks seatud nõuded. Juhul kui õppida soovijate arv ületab kooli võimalused, korraldatakse vastuvõtukatsed kandidaatide pingerea koostamiseks.

2.3. Tennisekooli õpilased jaotatakse õppe-treeningrühmadesse vastavalt vanusele, sportliku ettevalmistuse tasemele ning võimaluse korral õpilase soovidele.

2.4. Õpilase ja tennisekooli vahel sõlmitakse kirjalik leping, mis kinnitab poolte õigused ja kohustused. Kooli õppekorralduse ja kavaga saavad soovijad tutvuda enne õpingute algust kooli kodulehel.

3. Õppeaja kestus

3.1. Tennisekoolis õppimise aeg on sõltuvuses õpilase füüsilistest eeldustest ja püstitatud sportlikest eesmärkidest.

3.2. Õpilaste üleminek järgmise astme õpperühma toimub, kui laps on omandanud õppekavas ettenähtud tehnilised ja praktilised teadmised ning oskused. Otsustajateks ühest astmest teise viimisel on õpilase treener ja tennisekooli juhtkond.

4. Õpingute sisu ja vorm

4.1. Tennisekooli õppe-treeningtöö põhialusteks on süstemaatiliste, regulaarselt toimuvate treeningtundide ja spordivõistluste korraldamine, tennisetehnika teoreetiliste aluste õpetamine. Täiendavaks õppe-treeningtöö vormiks on tutvumine teiste spordialadega, treeneri – ja kohtunikupraktika.

4.2. Tennisekoolis tegeletakse minitennisega, tennisega, üldfüüsilise ettevalmistusega ning tennisega seotud teoreetilise õppetööga.

4.3. Teoreetiline ettevalmistus:

4.3.1. Kehaliste harjutuste mõju inimorganismile;

4.3.2. Arstlik kontroll ja vigastuste vältimine;

4.3.3. Spordiala tehnika ja taktika;

4.3.4. Üldine ja erialane kehaline ettevalmistus;

4.3.5. Spordipsühholoogia;

4.3.6. Võistlusmäärused. Oskus tegutseda tennisevõistlustel pallipoisi, puki- ja joonekohtunikuna.

4.4. Tehniline ettevalmistus:

4.4.1. Eeskäelöök;

4.4.2. Tagakäelöök;

4.4.3. Lendpall;

4.4.4. Rabak;

4.4.5. Tilkpall ehk „stopp“ löök;

4.4.6. Serv;

4.4.7. Kaetud, rebitud ja lõigatud löögid;

4.5. Taktikaline ettevalmistus:

4.5.1. Tagajoonemäng;

4.5.2. Võrgumäng;

4.5.3. Paarismäng;

4.5.4. Mäng erineva kattega väljakutel ja erinevates tingimustes.

5. Tennisekooli kolmeastmeline õppe-treeningprotsess

 5.1. Algettevalmistuse aste:

 a) Võimlemine, akrobaatika;

b) Rütmika, koordinatsioon;

c) Jooksu-, kiirus- ja vastupidavusharjutused;

d) Tennise algharjutused: hoided, palli põrgatamine;

e) Play and stay metoodika.

 5.2. Õppespordi aste:

a) Tennise löögitehnika põhialused: tagajoonelöögid, võrgumäng, serv;

b) Üldfüüsiline ettevalmistus ja toetavad spordialad: kergejõustiku alad, kiirus- ja vastupidavusharjutused, võimlemis- ja osavusharjutused, pallimängud;

c) Võistlusmäärustiku tundmaõppimine;

d) Taktikaline ettevalmistus;

e) Erinevad mänguliigid: üksikmäng, paarismäng;

f) Osalemine treeninglaagrites ja võistlustel;

g) Sportliku hügieeni alused;

h) Pallipoiste töö.

5.3. Meisterlikkuse aste:

a) Üksikmängu teooria ja üldpõhimõtted;

b) Võistlustel osalemine;

c) Võistlusteks ettevalmistamine;

d) Taktikaline plaan ja vastase hindamine;

e) Võistluste analüüs;

f) Paarismängu teooria ja üldpõhimõtted;

g) Võistluspraktika paarismängus;

h) Üldkehaline ettevalmistus ja teised spordialad: soojendusharjutused, võimlemine, pallimängud, kiirus ja vastupidavusharjutused.

i) Treeninglaagrid;

j) Regulaarne arstlik kontroll;

k) Joone- ja pukikohtuniku töö ning võistlusmäärused;

l) Võistluste korraldamise põhialused.

5.4. Lapsed, kes alustavad tenniseõpet hilisemas vanuses või kes muul põhjusel ei kvalifitseeru õppespordiastmesse, määratakse algettevalmistusastmesse. Järgnevatesse astmetesse üleminek toimub treeneri ettepanekul sõltumata õpilase vanusest.

5.5. Tennisekooli õppetöös kasutatakse erinevaid õppe-treeningmeetodeid, lähtudes nende kasutamise vajadusest ja otstarbekusest erineva vanuse, sportliku ettevalmistuse ja füüsiliste eeldustega õpilaste puhul.

6.Õppegruppide suurused vt tabel all 

7. Hindamine 

7.1. Õpilasele tagasiside andmine toimub  jooksvalt  õppeprotsessi käigus.

7.2. Õppeaastal viiakse läbi laste mängupäevi ja korraldatakse turniire, kus hinnatakse lapse oskusi ja arengut.

8. Nõustamine ja koostöö kooliga

8.1. Huvikool teeb õpilase ja tema lapsevanemaga igakülgset koostööd, teavitades õpilast (või tema lapsevanemat) jooksvalt õpilase arengu  ja koolis toimetuleku kohta ning vajadusel nõustades lapsevanemat õpilase arengu toetamises.

8.2. Huvikool korraldab korra aastas lapsevanemate koosoleku.

9.  Õppekava ülevaatamine ja muutmine

9.1. Tenniseõppe õppekava  uuendatakse ja täiendatakse huvikoolis kord aastas pärast tenniseõppe õppeperioodi lõppu vastavalt muudatustele seadusandluses, õppekava rakendamisel ilmnenud probleemidele ning õppekava sihtrühmadelt laekunud ettepanekutele.

9.2. Õppekava muudatused kinnitab MTÜ Tenniseklubi Alta-T juhatus tennisekooli juhataja algatusel. Tennisekooli juhataja kaasab õppekavade muutmisse treenerite ning lastevanemate esindajad.

9.3. Juhul, kui Alta Tennisekoolist sõltumatutel põhjustel ei ole võimalik tennist mängida (sh, kuid mitte ainult, Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuste poolt kehtestatud piirangud, riiklik eriolukord, ilmastikuolud spordilaagrites), pakub Alta Tennisekool õpilastele alternatiivset treeningkava. Pooled lepivad kokku, et alternatiivse treeningkava pakkumine ei ole lepingu rikkumine, vaid lepingu kohane täitmine.

9.4. Alta Tennisekool korraldab lastele alljärgnevaid treeninguid (nimekiri ei ole lõplik ja sõltub tennisekooli võimekusest ning ilmastikutingimustest):

• Füüsilise arengu treeningud välitingimustes
• Füüsilise arengu treeningud sisetingimustes või virtuaalkeskkonnas, nt Zoom
• Suusatreeningud
• Uisutamine, kelgutamine
• Kepikõnd, kiirkõnd, nt laagrites
• Jooksutreening nt laagrites
• Padel
• Rannatennis, nt laagrites
• Rannavõrkpall, nt laagrites
• Matkamine, nt laagrites matk ümber Viljandi järve
• Loodusliikumine ja orienteerumine, nt orienteerumismängud laagrites (nt. otsi pildile vastav objekt)

 Füüsilise arengu rühmatreeningute näidis õppesisu 

  Võimlemise põhiasendid ja –liikumised

• Algseis, harkseis, kükk, kägariste, toengiste, harkiste
• Käte asendid: all, ees, ülal, kõrval, ees-all, kõrval-all, ees-ülal, kõrval-ülal, puusal õlgadel, pihkseong, õlavars- ja küünarvarsseong
• Jalgade asendid: ees, taga, kõrval, ees-all, kõrval-all, taga-all
• Matkimisharjutused, harjutused vahenditega: pallid, topispallid, hüpitsad
• Sulgseis, päkkseis, põlvitus, toengpõlvitus
• Põlvitus ja põlvitusiste, poolkükk, väljaaste
• Erinevad isted: uppiste, nurkiste, tõkkeiste
• Poolspagaat, toenglamang, toengpõlvitus, toengrõhtpõlvitus
• Harjutused vahenditega: reket, pallid, topispallid, hüpitsad
• Venitus- ja lõdvestusharjutused

  Kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutused

• Matkivad kõnni (jooksu) harjutused, kägarkõnd, tagurpidi kõnd (jooks), juurdevõtusamm, kõnd (jooks) takistuste vahel, kiirenev kõnd üleminekuga jooksule
• Jooksu alustamine ja lõpetamine, õige jooksuasendi õpetamine, teatejooksud eri vahendite kasutamisega, võidujooks, kestvusjooks
• Sulg-, harki- ja käärishüplemine, hüplemine ühel jalal, harkishüplemine, matkivad hüplemisharjutused, hüplemine vahendite vahel ja üle, eri suundades.
• Hüplemine hüpitsaga
• Kõnd (jooks) erinevas tempos ja erineva sammupikkusega, põlvetõste-, jalatõste- ja sääretõstekõnd, kõnd (jooks) erinevate käteasenditega
• Jooks suuna muutmisega, pendelteatejooks käteplaksuga, jooks kraavide ja madalate takistuste ületamisega, kestvusjooks, võidujooks
• Sulghüplemine vahehüpetega, hüplemine ühel jalal, käärishüplemine, hüplemisharjutused erinevate käteasenditega
• Kõnd (jooks) kindla rütmi järgi, erinevate käteasendite ja liigutustega
• Jooks kujundliikumisega
• Liikumine ristsammuga ette, taha, kõrvale, põlvetõste- ja sääretõstejooks
• Kõnni- ja jooksuharjutuste seosed, jooksusuuna muutmine eri signaalide järgi
• Kükkishüplemine, sulghüplemine pöörete- ja poolpööretega
• Koordinatsioonihüplemine
• Juurdevõtusamm ja samm-hüpe, sirutushüpe

Tasakaaluharjutused

• Kõnd (jooks) mööda joont (erinevad käte asendid), kõnd maha asetatud nööril, päkk-kõnd mööda joont
• Seis ühel jalal, teine jalg tõstetud ette, kõrvale, taha
• Päkkseis suletud silmadega
• Rõhtseis (“pääsuke”)
• Hüpped päkkadel 90 kraadi ja 180 kraadi maas, objektil

Viskeharjutused ja visked, jooks

• Palli hoie ja viskeliigutus
• Palli (eri suurustega) ja teiste viskevahendite (käbid looduses) viskamine vasaku ja parema käega kaugusesse ja vastu seina, üle nööri, üle takistuste
• Märkivisked
• Erinevate (suurus, raskus) pallide veeretamine, viskamine ja püüdmine
• Viskeharjutused paigalt eri suuruste pallidega vastu seina, palli viskamine ja püüdmine paarides, palli püüdmine kahe käega
• Korvpalli põrgatamine ühe ja kahe käega
• Topispallide vms pallide veeretamine ja viskamine
• Visked: palliviske tehnika sammudega, visked märki ja tsoonidesse, kaugvisked, ohutustehnika palliviskel
• Õige viskeasend, viskeliigutus tennispalliga, rahvastepalliga
• Õige püüdmisasend, palli viskamine ja püüdmine paarides, rahvastepalli vise jooksult, viskemängud (“pallikull”)
• Tennispalli vise täpsusele ja kaugusele; tennispalli vise kolmesammulise hooga
• Teatevahetuse õppimine lihtsates teatevõistlustes, pendelteatejooks teatepulgaga
• Jooksuasend, jooksuliigutused, jooksu alustamine ja lõpetamine, jooks erinevatest lähteasenditest, mitmesugused jooksuharjutused, jooks erinevas tempos.
• Kiirendusjooks, kestvusjooks, võimetekohase jooksutempo valimine
• Püstistart koos stardikäsklustega
• Jooks: erialane soojendus, lähtekäsklused, lähtejooks, finiš, jooks erinevatel distantsidel, määrustepärane pendelteatejooks, ringteatejooks 

Hüpped

• Paigalt kaugushüpe, maandumine kaugushüppes. Hüpped hoojooksult, et omandada jooksu ja hüppe ühendamise oskus
• Madalatest takistustest ülehüpped parema ja vasaku jalaga

 Liikumismängud

• Matkimismängud ja erinevad liikumismängud kõnni-, jooksu-, hüplemis- ja viskeoskuste arendamiseks
• Ettevalmistavad mängud ja harjutused jalgpalliks: palli vedamine jalaga takistuste vahel, veereva palli peatamine jala siseküljega, pallitunnetuse arendamine
• Keskmise suurusega palli viskamine- püüdmine, põrgatamine ühe ja kahe käega, nende harjutuste kasutamine teatevõistlustes
• Erinevad rahvastepalli variandid eesmärgiga kõiki õpilasi mängus hoida, mäng reeglite järgi

Rakendusvõimlemine

• Ronimine toengpõlvituses ja käpuli, rippkükk
• Ronimine varbseinal liikumisega rippseisus ja rippkükkis juurdevõtusammudega kõrvale, liikumine kõrvale rippes, ripplamangus käte kõverdamine
• Sügavushüpped (kuni 60cm) vetruva maandumisega erinevate käteasenditega,
• Kaaslase kandmine
• Rahvastepalliks ja jalgpalliks ettevalmistavad harjutused ja mängud (“veeremäng” “pall läbi rõnga” „jahimees“ jne), paigaloleva palli löömine ja palli vedamine jalaga ühe tähise juurest teiseni, selg ees jooks ja peatumine signaali järgi rahvastepalli väljaku piirides
• Rahvastepalliks ettevalmistavad mängud eesmärgiga õpetada liikumist mänguväljakul ja palli eest põiklemist
• Jooksu-, hüppe- ja viskemängud kiiruse, osavuse ja reaktsiooni arendamiseks.
• Mitmesugused teatevõistlused vahenditega
• Jalgpalliks ettevalmistavad harjutused (palli vedamine jalaga takistuste vahel, paarilisele söötmine) ja mängud (“slaalom”, “jalgpalli kull” jne)
• Jalgpall: veereva palli peatamine, löök pöia siseküljega täpsusele, palli löömine paarilisele, palli vedamine pöia sise- ja välisküljega kiiruse ja liikumissuuna muutmisega

Sportmängud

• Jalgpall: veereva palli peatamine, löök pöia siseküljega täpsusele, palli löömine paarilisele
• Rahvastepall: reeglitepärane mäng
• Võrkpall sh rannavõrkpall: ettevalmistavad mängud ja teatevõistlused, palli hoie, mängija asend ja peatumine, liikumisviisid hüppe-, juurdevõtu- ja ristsammudega
• Korvpall: põrgatamine parema ja vasaku käega paigal ja liikumisel, mängija kehaasend ja liikumistehnika, pallihoid, sööt rinnalt kahe käega (T), ülalt ühe käega (P), kahe käega vise rinnalt
• Mitmesugused teatevõistlused kiiruse ja osavuse arendamiseks
• Rannatennis: rannatennise reeglid, rannatennise mäng
• Padel: padeli reeglid, mäng

Ülalnimetatud harjutused on näidiseks. Tennisekooli treenerid viivad treeninguid läbi arvestades laste arvu, vanust, kogemust, füüsilist arengut ja muid aspekte, sh ilmastikku või tunni läbiviimist virtuaalkeskkonnas.

Tennisekooli missiooniks on tagada laste kehaline liikuvus ja areng ka siis, kui tennisemäng on mingil põhjusel piiratud.